pakkuda tööd kogenud ehitajale!

Soovitavalt võiks tegu olla siseviimistlejaga. Või siis kellegagi, kes kodus vahete-vahel ikka midagi putitab.

Üsna varsti saame oma eksamid kaelast ära ning kooliaasta lõpp on käeulatuses. Californias on olukord aga täpselt samasugune nagu alguses kui tudengirebased end siin hotellis sisse seadsid. Mõni aeg tagasi resideerus meid siin taaskord neli - just nagu alguses ning mina ja Kaisa mööbeldasime tuba ümber. Leidsime lahendusvariandi, mida siiani kasutanud polnud (kes siin käinud, siis te peaksite veendunud olema, et me oleme tipptasemel sisekujundajad, kui arvestada toa suurust ja meie voodite suurust ning seda, mitu erinevat lahendust me oleme suutnud leida). Kaisa pesitseb nüüdsest akna all ja mina ukse kõrval. Aga et veelkord mainida: siinne olukord meenutab täiega sügist, sest kardinapuu muutus taaskord ohuks pea kohal. Seekord siis Kaisa pea kohal. Ühel ööl sai see oht ka reaalsuseks. Keegi füüsiliselt viga ei saanud, pigem oli vaimne vigastus suurem - konstantne naer ei andnud enam ajule piisavalt hapnikku.

Sess ja sääsed on meieni jõudnud. Eelmine neljapäev tõestas seda fakti rohkem kui vaja. Lõpetasin kolme ajal öösel hommikust ettekannet, Kaisa oli suures kardinapuuohu kartuses minu kõrvale pugenud ning peagi üritasime siis üheskoos magama jääda. iiiiiiiiiiii, iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii, LAKS! iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii, LAKS! AI, mööda! LAKS! iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii..... Ja nii kestis see aplodeering terve hommikuni. Tulemus: kaks koomastunud neidu tee ääres suvistes riietes seismas pöial maha surutud. Möödasõitjad tahtsid vist kõigest väest meie tuju tõsta ning eriti intensiivselt vehkimas, naeratamas, pöialt näitamas noormehi sõitis päris palju mööda.

Ja kuumus jõudis ka meieni. Väljas oli nii palav, et isegi meie jääkambri küttis soojaks. Ja meil oli palav. Nii palav ja mõistuseta oli olla. Õnneks natuke mõte siiski töötas. Veekeetjas oli veidi seisnud vett ning ma nägin, kuidas Kaisa seda vaatas ja ma lausa tunnetasin, et ta tahaks veidi värskendust. Kogu "tunnetus" lõppes sellega, et neljanda korruse põrand sai kergelt veega immutatud ning elanikud võisid kuulda kõrvulukustavaid meloodiaid.

See, et mõistusevaheaeg saabus meieni enne kui suvevaheaeg, on ilmselge. Ma pole enam õppimisvõimeline. Vähemalt siin olles mitte. Eile õhtul, kui õppematerjali omandamisest mitte midagi välja ei tulnud, otsustasime olukorda parandada ning tahtsime selleks oma sektsioonibokse "kontoritena" kasutada. Selleks tahtsime tõsta diivani sektsiooni ette. Kogu ettevõtmise teeb täiesti mõttetuks alljärgnev juhtum.
Diivani juures seinas on üks poollahtine pistik, mille kasutamine meil sügiseste elektriintsidentide tagajärjena keelustati. Nii ta siis seal oli omaette terve poolaasta. Kuni eilseni. Hakkasime diivanit tõstma. Kahjuks olime aga nii agarad uut "kontorit" ette valmistama, et tõstsime hoogsalt diivanit. JAAAAAAAAAAAA pistik tuli seina pealt ära. Nüüd paistavad seina seest välja kaks jämedat traati. Keeran tangidega kõveraks? Mõtlesime, et nüüd oleks hea Väikest Räpparit hoida - korter on niiiii turvaline.

Seoses sektsiooniga on meil veel ideid olnud. Mulle hakkab juba tunduma, et siit toast ikka tuleb neid ideid. Nimelt tulime inspireerituna digiboxi reklaamist ideele, et tuleks digiboxboxidega äritsema hakata. Kuna neid tasuta jagatakse, siis võtaks mitu tükki, tooks korterisse, paneks oma sektsiooniboxidesse ning kogu kaadervärk saabki nimetuseks digiboxbox. Advanced variant!

Pärast pistikujuhtumit õppimine eriti edukas polnud. Tulid hoopis teistmoodi mõttevoolud. Näide ühest mõttevoolust, kui korraliku pausi oli vaja pidada ja üksteise järel msni sisse logisime:

Ning lõpetuseks veel jõudu kõigile huvilistele selle blogi külastamisel, sest ilmselt ilmuvad siia peagi viimased postitused. Ahjaa, ja eelmise postituse tulemusena sai blogimaksust vabastuse Priit Kuljus, kes vastas küsimusele õigesti! Teistel aga soovitan eelnevatest postitustest need kontonumbrid veelkord üle vaadata.

Nädala uudissõna pole kahjuks salvestunud (huumorit ja kõike muud tuleb siin nii intensiivselt, et isegi minu veel-valmiv ajaloolase faktimälu pole suutnud seda kõike hoomata).

Küll aga võime edasi anda nädala moto, milleks oli: procrastination. Soovitan vaadata youtubest selle kohta selgitavat videot. Linki ei pane, otsige ise kui huvi on:)
Nädala soovitus samuti: seiske väljas alati kellegi kõrval, kellel on teist parem veri, siis sääsed ei söö nii palju.

Ja nagu eelnevast tekstist ning pealkirjast välja lugeda võite, siis vajame endiselt ehitajat.

ämblikmees

Olen täiesti rammestunult jõudnud Triinu talusse ning mind valdavad naeruhood, sest peas vilksatavad vaheldumisi kahe eelneva nädala sündmused. Väga väsitav oli, aga samas ülimalt rikastav.

Ma ei tea küll miks, aga mulle tundub, et californiasse elama asumisest saadik on meid kõiki saatnud pidevalt maksimaalne iroonia. Neljapäeval käisime külas naabril, kelle esmakohtumisel narkomaaniks ristisime. Ei olegi narkomaan, suure pupilliga läätsi kannab hoopis.

Kaisa käis millalgi Tomi ja motikaga linna peal paarutamas. Parkisid siis kenasti Statoili parklas, Tom jõi kakaod ning järsku lähenes mustlase välimusega daam ning küsis Kaisalt: „Oled mootorratturhiir või ei ole?“, Kaisa selle peale: „Kuidas palun?“, mustlane: „No oled või ei ole?“. Ma ei mäleta, mis Kaisa selle peale vastas, sest minu suure naerupurske tõttu kadus vastus kusagile ära.

Tudenginädal oli minu jaoks nii vaimselt kui füüsiliselt raske. Olin vist kõige vapram californianaistest, aga ikkagi tundus kuidagi väheseks jäävat. Näiteks reede õhtuks olin omadega juba nii läbi, et Kaisaga kella ühe ajal kesklinnast koju patseerisime ja kerra tõmbasime. Volbriööl korpi ei jõudnudki. Aga see-eest õnnestus meil selle nädala neljapäeva öösel edukalt „kusagil“ kesklinnas ühte meeskorpi endast jälg jätta. Järgnevalt kuulutan välja ennustusvõistluse: kes arvab ära, millises korbis pildil olevad neiud käisid, on blogimaksust vabastatud. Vihjeks võin öelda, et pilt on tehtud vabas õhus ja rohkem kui 10 meetri kõrgusel maapinnast. Pakkumised on oodatud kommentaaridena ning asjaosalistel on osalemine mõistagi keelatud.

Meililistid on ühed toredad asjad. Kujutage ette situatsiooni, kus õppejõud saadab üliõpilastele erialalisti kirja, teatades, et nüüdsest on võimalik ühte teatud sorti raamatut osta. Kindlasti on juhtunud mõnega teist selline asi, et olete mõnda listikirja saades kohe „reply“ vajutanud ning siis tervele listile oma vastuse saatnud. Olgu siis meil üks persoon X, kellel on sõber Y. Persoon X, kuuludes vastava eriala listi, sai õppejõu käest eelnevalt kirjeldatud kirja. Ning ta vastas kirjale, paraku justnimelt otsekohe „reply“ nuppu vajutades, ning terve kursus sai lugeda tema vastust, et ta soovib samuti seda raamatut osta. Persooni X sõber Y õpib aga samal erialal ning sai seega mõlemad kirjad. Persoon Y aga ei tabanud ära, et mõlemad kirjad olid LISTIkirjad ning arvas, et viimane oli adresseeritud ainult temale. Vajutas siis persoon Yki „reply“ nuppu ja peagi sai terve list lugeda kirja, mis oli varasematest ilmselt kõige huvitavama sisuga: „No mis sa mulle sellest räägid, et sa seda raamatut osta tahad!“. Vot sellise jutuga vürtsitas mu toanaaber ühte minu päeva. Ja kes end ära tundis, siis respekt teile!

Neljapäev oli revolutsiooniline päev. Ühest küljest juba selle pärast, et käisime naabril külas (tean nüüd täpselt, mis teisel pool seina asub), ning teisest küljest selle pärast, et Nele käis lõpuks californias ja valmistas „oma“ firmatoodet. Pidu oli küll naabripoisi pool täies hoos, aga nagu meil juba kombeks, siis lõpeb õhtu tavaliselt ikka meie pool. Taaskord sai tõestust asjaolu, et Eesti on ikka paganama väike ja Lõuna-Eesti on VEELGI väiksem ning ikka keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes teab kedagi, kes teab sind. Ahjaa, neljapäeval oli veel kolmas külg kah. Nii oma 15 minutiks oli sviit nr 401 ümbernimetatud „palat 401-ks“. Tulevane tipptasemel arst sai Kaisa peal süstimise osas käe valgeks. Ja Kaisa on nüüd üks suur puugitõrjekeha.

Selle nädala uudissõna: „susped“
Selle nädala moto: „Haara šokolaadi ALATI, kui see sul läheduses on.“ (Kaisa Poolak)
Ja eelmise nädala uudissõna oli: „putitama“
Ning niisama uudissõna on : "tummine"

PS! Ärge unustage ennustusvõistlust..