Esimene päev,mil Californias avati õpikud...

Teen ka siis esimese sissekande meie blogisse, kuna ülejäänud majarahvas tegeleb intensiivse õppimisega ja minul on viimane free day siis teen päeva viimaste minutitega midagi kasulikku.
Mingil teadmata põhjustel on mul äärmiselt raske hommikuti üles ärgata. Ilma Triinita ma ilmselt ärkakski. Kolmapäev on meil ainuke ühine pudrupäev, kuna ma ise veel väga osav selles ei ole lasin seegi kord pudrumeistril endale kõhutäidet serveerida. Sain hommikul veits tünksi kaa, oleme tavaliselt T hommikul koos korterist lahkunud, veetsin seal sättides mõnusalt aega ja siis tuli välja , et Triinil algab kool hiljem. Loomulikult hakkas mul ikka väga kiire- kuigi kiirkõndijana jäin loengusse hiljaks vaid 10 minutit. Meil kõigil oli täna pikk päev, mis tähendas seda, et kui kõik kuue ajal koju jõudsid oli õhus tunda väsimuse hõngu. Mina suundusin jooksurajale ja jätsin K noaga konservi avama, milles ta juba tõeline äss on. Kui tagasi jõudsin olid enamus makaronid hävitatud, kuid õnneks puudus ka näljatunne. Täna oli mul plaanis veel Keiu poole minek, et õppuritele ikka tõelist rahu pakkuda. Kui ma lahkusin kodust tegi Triin (ilmselt suurest koffeiini üledoosist) naermisharjutusi ja K genereeris ideid, kuidas me kuulsaks saaksime. Idee seisnes meie filmimises veebikaameraga, mille tõttu me saaks üle Eesti kuulsaks ning raha hakkaks tulema;). Lisakopikas kuluks ära küll ja ma usun, et meil on mida vaadata. Ilmselt blogi kirjutamine on esimene samm kuulsuse poole ja tulevikus mine tea, võib-olla saab meid iga päev jälgida kui huvilisi on.