Sunday, November 8, 2009

johannes

Üks päev käis Johannes ( Juhan ) Lang meie pool. Johannesest saab ajakirjanik. Tema meeletu ambitsioonikus meediavaldkonnas andis mulle omakorda tõuke selle blogi loomiseks - järgmisel hommikul käisin Zözkyle (Kaisale) välja idee, mida juba esimestel nädalatel „Californias“ sepitsesime.

Nii valmiski blogi „animal planet“ ja see, mida Sa praegu loed, peaks olema sissejuhatav postitus nendele järgnevatele pöörastele postitustele, mis siia ilmuma hakkavad. Triin, Kaisa ja Adele – hotell California elanikud, püüavad edasi anda seda koomikat, mis meile siin alatihti osaks saab. Kes veel ei tea, siis see hoone asub Tartus aadressil Väike – Kaar 43.
Miks Mina siia tegelikult kirjutan? Et pärast endal ka hea meenutada oleks. Ilmselt lugejad kõikidest naljadest aru ei saa, aga me püüame endast parimat anda. Eelkõige kirjutan seda aga Teile, mu kallid „elukaaslased“ – K. ja A.
Tahaksin kõigepealt anda ülevaate paari viimase päeva olukorrast meie pesas. Ühel õhtul läksime Kaisaga magama hüsteeriliselt karjudes ja hüpates, jalas villased sokid, püksid ja pusa. Seda kõike selleks, et sooja saaks. Värisesin teki all 1,5 h, kuulsin kuidas Kaisa ebasündsaid väljendeid loopis ja siis jäin vist magama. Hommikul oli väga raske väljuda soojast kookonist jäisesse õhku. Majas vist ehitatakse.
Nüüdseks on olukord õnneks paranenud. Kahjuks mitte minu rattaga – koridoris olid ühel ööl huligaanid. Rattaga sõites võin nüüdsest joomise ära unustada, kui just veepudelit hammaste vahel ei taha hoida.
:) Õnneks me oskame kõige üle nalja teha ja tuju on peaaegu alati laes.
Siis oli mul aga üks mure. Hakkasin juba üha enam puudust tundma ekstreemsustest – uppuvatesse soodesse enam ei lasta ja puid mööda ka ei saa ronida. See mure sai aga peagi lahendatud. Nimelt – ühel hommikul sadas päris mõnusat lund. Läksin sel hommikul rattaga loengusse ja mul vedas: sain oma adrenaliinilaksu kätte, kui laskusin mööda Lossi tänavat ülikooli poole, ratas oli kerge lumekihi tõttu täiesti juhitamatu, munakivi tee päris künklik ja inimesi väga palju. Aga mul vedas, sain vastu posti pidama.
Eile tähistasime Väädikuga tema 1. st sünnipäeva. Sellest lähemalt ei pajataks, kes huvi tunneb, mis siin toimus, võib külastada orkutis kommuni „Staatilise Klubi“ ja sealt topic „Statt PÄRTAST pidu“.
Lõpetuseks veel mõned üldised faktid. Miks me animal planet nimeks panime? Maarja Liiv käis ükskord siin ja ütles, et elu siin on nagu Animal Planetil. See sobis nagu rusikas silmaauku. Miks see koht hotell California on? Naaber Sergei (varjunimi) pajatas ühel süngel ööl maja ajaloost – kui siin raudteetöölised elasid, siis mängis pidevalt lugu „Hotel California“. Ning ta kinnitas, et kui Tartus takso võtta ja paluda, et Sind hotell California juurde viiaks, siis tullakse kohe siia. Proovige järgi!

Loodan, et Kaisa ja Adele on sama innustatud siia kirjutama nagu mina ! Ootan põnevusega teie postitusi ja meie lugejate (kui neid peaks tekkima) kommentaare.

PS! Tartus on palju külmem kui Põlvas.

Urupõder

4 comments:

Unknown said...

noh igatahes pärast selle teksti lugemist olen mina pime, või vähemalt nägemine on konditsioonis t väljas........ raske jälgida...
aga mu lemmik osa oli sellest et vähemalt sa said vastu posti pidama..:)
ja kui teemasid ikka iga päev või ülepäeva laekub sis mina loen vabalt.... te olete ju kõik ni kiftid et nalja peaks saama :)
sauka,
tervab kiska :)

punanevaip said...

Mulle meeldib su ökoelu!

Martin said...

Animal Planet:D
Kuna sina oled Urupõder, Ad on Vesisiil siis tekib küsius kes on Kaisa?
Aga samas on tore ikka lugeda teie Blogi , ja teie tegevustest, olgugi et u. 68% teie jutust hõlmab alkoholipoliitikat :D
Kuid siiski , vaprad olete ! Te jõuate Juua,Süüa,Õppida ja Treenida!
ämeizing:D

Triin said...

kaisa on vöötoraf:D