miks keegi kunagi ei kommenteeri?

Keedisekuningannad saabusid taas kalurikülla. Möödunud nädal oli californias selline rahulik. Kaisa alustas juba kooliga, Adele tegi esimesed sammud Tartu tööpõllul ja mina käisin kahel õhtul väljas.

Igal juhul teisipäev oli meil Kaisaga väga sisutihe: alustades suurpuhastusest sviidis, pärast mida said ustelt ka viimased jäänused uus-aasta pepsikoolast eemaldatud, peatudes vahepeal Lauluväljakul uisutades, siis kerged maadlused lumehangedes, ja lõpetades meeleoluka õhtuga Püssikas, kus proovisime seda üht ja ainust – Püssi Punast (mida enam kunagi ei proovi) ja kus nägime ka Edwardit. Oleks te teda näinud, istus seal nurgas ja põrnitses meid altkulmu oma salakavala pilguga! Plaan oli olemas, aga teostama ei hakanud. Läksime hoopis varakult koju, heitsime magama ja mõtlesime elu üle järele. Nüüdsest rõhume ainult kvaliteedile, kvantiteet on mõttetutele.

Homsest peab jälle ennast käsile võtma. Vaja regulaarselt loengutes käia või siis neid südamerahuga jälle viilima hakata. Eelolev nädal tõotab tulla väga põnev, mina olen eriti elevil :)

PS! Palun meie lugejatel (loenduri järgi tundub, et neid ikkagi on) tähelepanu pöörata selle postituse pealkirjale.

TÄNUD!