dionüüsia

Köök on maru sassis hetkel, keegi ei viitsi koristada kah. Küll hommikul jõuab.

Nädal algas väga tormiliselt ja jätkub samaviisi. Saabusime Kaisaga californiasse pühapäeva õhtul ning ei jäänud kohe sviiti puhkama. Suundusime külastuskäigule Saaremaa parima jalgpalluri ning köögidisaineri juurde. Tõestust leidis asjaolu, et õige seltskond on KOLM ja et Pauluse kirikusse peaks peagi minema patte kahetsema. Ja taaskord, nagu meil külaskäikude puhul kombeks, lõppes õhtu meie juures. Tee pealt said ka mõned disainielemendid kaasa haaratud, parimad palad Tartu teadetetahvlilt on nüüdseks parimad palad meie köögiseinal. Hunnik pelmeene, väike tehnikaime kõlaritega ja pidu kestis kolmeni. Mikk läks üksi koju. :(

Täna käis meil taaskord külaline. Peaaegu et juba unustustehõlma vajunud füüsik tuli oma kokkamisoskusi näitama. Ta on siiani vist ainus, kes selles majas jalgratta kolmandale korrusele on tassinud ning selle siis sinna lukustanud. Ning ainus, kes maja peal lahustuvat kohvi käis otsimas. Mõni uks isegi avati ning saak oli täiesti korralik. Kook tuli ka täiesti nauditav ning huvitavat juttu jätkus... Väga hariv vestlus oli... Igasugustel huvitavatel teemadel...

Õppima peaks veel hakkama, aga Kaisa hullutab siin kõrval: "Oi, panin vist varbakaunistuse silma endale! ONGI, peegeldas tagasi kõik valguse käes! Triin, mul peegeldab!" (jooksis paaniliselt karjudes peegli juurde ja rääkis midagi vikerkaarest). Nojah, homme on dionüüsia vähemalt.

Ja sel nädalavahetusel Saaremaale keegi nagunii ei lähe, sest meie ka ei lähe.

Füüsikamaja katusel näeme!