Appi, ma ei leia oma pisargaasi!

See oli eile öösel täiega teemaks. Lõpetasin kella ühe ajal lugemise ja siis "üritasin" magama jääda. Sellest ei tulnud aga mitte midagi välja, vähkresin voodis kella kaheni ja kuulsin samal ajal kuidas Kaisa õndsas unes nohises. Kahjuks aga pole mulle sügava une omadust antud, kuid siiski sel ööl oli see mulle õnneks: sain ACTIONIT!
Jah, kell oligi umbes kaks, kui kuulsin, et keegi nagu vajutas ukselinki. Hmm. Väga kahtlane, mõtlesin. Äkki tuli Adele jälle lambist öösel Põlvast siia? Siis keegi nagu asjatas lukuaugu kallal, mõtlesin - nii, nüüd paneb Adele võtme lukuauku. Aga ei pannud. Hoopis linki vajutas veelkord ja tagus õrnalt oma küljega ust. Hüppasin hetkega püsti, hiilisin vaikselt koridori ja surusin oma silma vastu piiluauku. Nägin musta tumedat kuju. Ja ka teist natuke kaugemal seismas (kahjuks polnud miskit muud võimalik eristada, sest see piiluauk on pigem nagu väljastpoolt disainitud klaas ja ei paista seega väga hästi läbi). Samal ajal käis asjatamine ukselingi kallal - see liigub natuke sisse ja välja ning nii ta seda siis logistas. Ma olin hiirvaikne ja hiilisin Kaisa juurde. "Kaisa, Kaisa, kuuled või?" Kaisa, täiesti segaduses, mõtles vist, et miks ma öösel ringi kõnnin ja ütles uniselt ning üsnagi kõvasti: "Triin kuule, mis sa teed?" Ma ütlesin, et keegi on ukse taga ja tahab sisse tungida. Kaisa oli justkui puuga pähe saanud ning hetkega ergas. Siis astusin ja põrand kriuksatas päris kõvasti. DEEM. Tegelased ukse taga ilmselt kuulsid. Ja kui uuesti läbi piiluaugu vaatasin, oli õhk puhas. Ma olin pettunud. Oleks tahtnud neid kuidagi vahele võtta või siis minimaalsel juhul kõvasti karjudes ehmatada.
Hakkasin pärast nende "lahkumist" kohe oma pisargaasi otsima (TÄNKS Saks, seda on lõpuks vist siiski vaja!). Tuld ei julgenud põlema panna, seega kobasin kapis kuidagi. Lõpuks leidsin kah. Aga olime Kaisaga suht shokis, ainult sosistasime ja värisesime kahekesi. Ja muidugi hakkasime kohe selle üle ka nalja tegema, kuidas nende vastu juukselakkidega jms-ga oleks võidelnud. Itsitasime kahekesi 15 min vähemalt ja siis proovisime uuesti magama jääda. Suurest ärevusest oli see suht võimatu. Alates kella neljast nägin unes, kuidas nad uuesti tulid.
Täna öösel, kui Kaisa ka peolt lõpuks koju jõuab, siis paneme venelase-luku ka ette (kes siin käinud, see näinud. Tegemist on valge kastikesega ukse küljes, mis ikka päris hästi endast märku annab, kui keegi meie privaattsooni tungida tahaks. Ja pisargaas on voodi kõrval käeulatuses).

HEAD ÖÖD! :)

Triin